Kinnitatud Kullamaa Vallavolikogu

23.05.2003.a. Määrusega nr.1.1

Muudetud Kullamaa Vallavolikogu

21.04.2006 määrusega nr 17M

KULLAMAA VALLA PÕHIMÄÄRUS

I ÜLDSÄTTED

§ 1 Kullamaa valla kohalik omavalitsus

1. Kullamaa valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel ning vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes juhtida ja korraldada kohalikku elu ning lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse

2. Kullamaa valla kui avalik õigusliku juriidilise isiku tegevuse eesmärgiks on parandada Kullamaa valla elukeskkonna väärtust, investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri objektidesse. Kindlustada elanikkonna püsimine ja elama asumine Kullamaale. Kindlustada elanikele põhiteenuste kättesaadavus, parandada avalike teenuste kvaliteeti.

§ 2 Kullamaa valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted

1. Kohalik omavalitsus Kullamaa vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1.1 kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
1.2 igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
1.3 valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;
1.4 seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
1.5 omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel;
1.6 valla elanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine;
1.7 tegevuse avalikkus.

§ 3 Kullamaa valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

1. Kullamaa vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

2. Kullamaa vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise otsustada, tagades ülesannete täitmise Kullamaa valla arengukava, eelarve ja teiste vastavate õigusaktide vastuvõtmisega.

3. Kullamaa valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kullamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud korras vallavolikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär ning teised volitatud isikud või organid.

§ 4 Kullamaa valla kui omavalitsusüksuse ülesanded

„1. Omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, jäätmehooldust, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.“

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

2. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, koolide ning spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd.

3. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:

3.1 mis on talle pandud seadustega;

3.2 mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

4. Omavalitsusüksuse ülesandeks on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine.

5. Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis või kasutuses või käsutuses või valduses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides.

6. Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi.

§ 5 Kullamaa valla põhimääruse mõiste ja eesmärk

Kullamaa valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kullamaa valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuse moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning muu seadustest tulenev.

§ 6 Kullamaa valla omavalitsusorganid

Kullamaa valla omavalitsusorganid on:

1. Vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2. Vallavalitsus – seaduse alusel ja käesoleva põhimääruse määratletud korras moodustatav täitevorgan.

§ 7 Kullamaa valla omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega

1. Kullamaa valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi– ja teiste kohalike omavalitsusorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud.

2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete lahendamiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite, ühisasutusi, liituda olemasolevate liitudega ning sealt vabalt välja astuda.

§ 8 Asjaajamiskeel Kullamaa valla omavalitsusorganites

Asjaajamiskeeleks Kullamaa valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

II SÜMBOLID

§ 9 Kullamaa valla sümbolid

1. Kullamaa valla sümbolid on Kullamaa valla vapp ja lipp.

2. Valla vapp on kuldkollane vapikilp, mille keskel roheline pügalrist. Pügalristi keskel samasuunaline ja –kujuline väiksem kuldkollane pügalrist. Kaarelõikelisel rohelisel vapitüvel kuldraha.

3. Valla lipp on ristkülikukujuline kuldkollane lipp, mille ülemise ja alumise servaga piirnevad rohelised laiud, kumbki üks ühikut lipu kogulaiusest. Kuldkollase laiu keskel on roheline pügalrist, mille keskel samasuunaline ja –kujuline väiksem kuldkollane pügalrist. Lipu normaalsuurus on 100x150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 ühikut.

4. Kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 9¹ Kullamaa valla sümbolite kasutamise kord

1. Kullamaa valla vappi kasutatakse:

1.1 vallavolikogu ja vallavalitsuse ning valla asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel;

1.2. valla ametiisikute visiitkaartidel;

1.3 valla piiritähistel;

1.4 valla trükistel, meenetel, autasudel;

1.5 käesolevas paragrahvis kirjeldamata juhtudel vallavalitsuse loal.

2. Valla lipp heisatakse:

2.1 alaliselt vallamaja peasissekäigu juurde lipuvardaga vastavasse hoidjasse ja/või masti;

2.2 ametlike delegatsioonide vastuvõttudel;

2.3 kultuuri- ja spordiüritustel;

2.4 volikogu istungitel;

2.5 Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu samadel alustel riigilipuga ning järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava..

2.6 Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.

3. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal.

4. Valla lippu võib kasutada ka laualipuna.

5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 10 Tunnustamise märgid ja Ametiraha

1. Kullamaa vallale osutatud teenete eest võib isikule omistada Kullamaa valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi, aumärgi, vapimärgi, aukirja või tänukirja.

1. Kullamaa vallavanema ametiga kaasneb ametiraha.

§ 11 Tunnustamise statuut

1. Aukodaniku nimetus, teenetemärk, aumärk, vapimärk, aukiri või tänukiri võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikele, välisriikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele.

2. Teenetemärgid ja aumärk antakse koos selle miniatuuriga.

3. Teenetemärkide ja aumärgi kandmise õigust tõendatakse vastava kavaleri tunnistusega, mis antakse üle koos märgiga.

4. Tunnustusmärkide ja nende kavaleri tunnistuse kirjelduse kinnitab Kullamaa

Vallavolikogu .

5. Tunnustusmärgid antakse reeglina üle volikogu esimehe ja vallavanema poolt.

6. Tunnustusmärgi kavaleril puuduvad eriõigused.

7. Tunnustusmärk ei kuulu asendamisele.

8. Aukodanike, teenetemärkide ja aumärkide kavaleride nimed koos tunnustusmärgi omistamise otsuse ja tunnustusmärgi saamise põhjendusega kantakse Kullamaa Valla Auraamatusse.

9. Tunnustusmärgi kavaleri tunnistuse number peab ühtima tunnustusmärgi numbriga.

10. Kullamaa Valla Auraamat on vastutaval hoiul Kullamaa Vallavalitsuse kantseleis.

11. Tunnustuste avaldamise korra kehtestab vallavolikogu.

§ 12. Vallavanema ametiraha statuut

1. Ametiraha kantakse vallavanema ameti tunnusmärgina.

2. Ametiraha kujutab endast hõbedast raha hõbeketiga rinnal kandmiseks.

Hõberaha keskel on riigivapi kujutis, mida ümbritseb tekst LÄÄNEMAA VALLAVANEM. Hõberaha tagumisel küljel asetseb tekst EESTI VABARIIK 24.II 1918.

3. Ametiraha ei ole õigust kanda enne volikogu poolt ametiraha kandmise õiguse saamist.

4. Vallavanemale annab ametiraha üle volikogu esimees volikogu istungil vallavanema valimise päeval. (muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

5. Vallavanem, kes vabastatakse ametist, annab ametiraha vastutavale hoiule vallasekretärile.

6. Ametiraha kandmise õigust kinnitab vastav tunnistus. Tunnistus on nimeline ning tunnistust pärast ametivolituste lõppemist ei tagastata.

7. Ametiraha hoitakse seifis ning selle turvalisuse eest vastutab vallavanem.

8. Ametiraha kannavad mehed ainult tumedal ülikonnal või frakil, naised õhtutualetil.

9. Üheaegselt ametirahaga võib kanda ka muid au- ja teenetemärke.

10. Ametiraha kantakse ametlikel üritustel, mitmepoolsetel läbirääkimistel, lepingute allakirjutamisel, pidulike riiklike ja kohalike sündmuste puhul esindusfunktsioonide täitmisel.

11. Ametiraha ei tohi kanda keegi peale vallavanema.

12. Ametiraha on Kullamaa valla omand.

13. Ametiraha statuuti ja kirjeldust saab muuta ainult volikogu määrusega.

14. Ametiraha väära kasutamise eest vastutab vallavanem.

12¹. Kullamaa Vabadussammas

1. Kullamaa Vabadussammas on Kullamaa külas asuv mälestusmärk, mis avati 1926 ja taasavati 1989 aastal. Vabadussammas on ajaloomälestisena arvel kultuurimälestiste riiklikus registris.

2. Kullamaa Vabadussammas on pühendatud langenuile Eesti vabaduse eest, langenuile II maailmasõja tandritel ja vägivalla ohvritele. Vabadussambal on kiri „Tänulik Kullamaa“.

3. Kullamaa Vabadussamba ees süüdatakse küünlad iga aasta

- 24. veebruaril - Eesti iseseisvuspäeval;

- 23. juunil - Võidupühal;

- 24. detsembril - Jõululaupäeval.

4. Lillede ja küünalde panemine mälestussamba ette on lubatud ja soovitatav kõigile eelnimetatud kui muudel tähtpäevadel, isiklikel või perekondlikel tähtpäevadel, oma kodu, pereliikmete või omaste mälestuseks.

5. Avalike ürituste korraldamine vabadussamba juures peab olema eelnevalt kooskõlastatud vallavalitsusega.

6. Kullamaa Vabadussamba ja selle ümbruse korrashoiu korraldab vallavalitsus.

7. Kullamaa Vabadussamba ja selle ümbruse ja sinna paigutatu rikkumine, reostamine, samuti seda halvustavad või pühapaigale sobimatud teod loetakse avaliku korra rikkumisteks ning nende toimepanijad võetakse haldusvastutusele.”

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

III KULLAMAA VALLA TERRITOORIUMI KORRALDUS

§ 13 Valla piirid

1. Kullamaa vald kuulub Lääne maakonna koosseisu ja asub maakonna idapoolses ääreosas. Kaugus Haapsalust on 45 km, Märjamaast 25 km, Lihulast 35 km ja Tallinnast 83 km. Territoorium piirneb Lääne maakonna Risti, Lihula ja Martna valdadega ning Rapla maakonna Vigala ja Märjamaa valdadega.

2. Valla piiride muutmine toimub kooskõlas Eesti Vabariigi haldusterritoriaalse jaotuse seadusega.

§ 14 Vallaelanikud

1. Kullamaa valla elanik on isik , kelle alaline elukoht rahvastiku registri alusel on Kullamaa vallas.

2. Kullamaa valla elanikel on õigus saada Kullamaa valla poolt kehtestatud soodustusi, avaldada arvamust kõikides valla valdkonda kuuluvates küsimustes.

3. Kullamaa vallas elav või viibiv isik on kohustatud täitma kõiki valla omavalitsusorganite poolt vastuvõetud seaduslikke õigusakte.

5. Vallaelanikel on õigusaktide algatamise õigus seadustega ja muude õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

IV VALLA OMAVALITSUSORGANID

1. VOLIKOGU

§ 15 Kullamaa Vallavolikogu

1. Kullamaa Vallavolikogu on Kullamaa valla esinduskogu, mis on valitud valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis seaduse alusel

vallaelanike arvust lähtudes.

3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

4. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia elanike küsitluse.

5. Vallavolikogu määrab kindlaks oma struktuuri ja töökorralduse käesoleva põhimäärusega .

6. Seaduses ettenähtud juhtude saabumisel on volikogu tegutsemisvõimetu. Volikogu tegutsemisvõimetuse korral loetakse kõigi volikogu liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

§ 16 Kullamaa Vallavolikogu pädevus

1. Volikogu ainukompetentsi kuuluvad küsimused on kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning nende lahendamise üleandmine teistele kohaliku omavalitsuse organitele, riigiasutustele või kolmandatele isikutele on keelatud.

2. Volikogu lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis seaduste ja teiste õigusaktidega on antud kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele.

3. Volikogu ei saa lahendada küsimusi, mis seaduste ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse või muu ametiasutuse pädevusse.

§ 17 Kullamaa Vallavolikogu liige

1.Vallavolikogu liige on isik, kes on volikogusse valitud vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus.

4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vallavolikogu liikme tööga seotud kulud

vastavalt Kullamaa Vallavolikogu otsusele .

5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu sekretärile, eestseisusele või volikogu istungi ajal volikogu esimehele. Järelepärimisele vastatakse järgmisel vallavolikogu istungil, kui järelpärimise esitaja seda nõuab. Järelepärimise esitaja võib järelepärimise kohta esitada ettekandjale kuni 3 suulist küsimust. Järelepärimisele, millele ei nõuta vallavolikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult 1 kuu jooksul arvates järelepärimise esitamisest. Vallavanemal on õigus enda asemel volitada järelepärimisele vastama teist vallavalitsuse liiget või vastava alaga tegelevat ametnikku. Dokumendid ja muu teave esitatakse vallavolikogu liikmele hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vallavolikogu või vallavalitsuse kantseleile taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

6. Kui järelepärimisele antud vastus volikogu liiget ei rahulda või kui vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta järelepärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda.

7. Järelepärimisele vastamine on kohustuslik.

8. Vallavolikogu liikme valimisel vallavanemaks või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või nimetamisel ametisse palgaliseks vallavalitsuse liikmeks ja teiste seaduses ettenähtud juhtudel tema volitused vallavolikogu liikmena peatuvad.

9. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel.

10. Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused.

11. Vallavolikogu asendusliikmed registreerib valla valimiskomisjon vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse põhimõtetele. Asendusliikmete nimekirja esitab valimiskomisjon volikogu esimehele .

12. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt.

12.1. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või – hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on:

1. täisühing, mille osanik on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane;

2. usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane;

3. osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane;

4. aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane;

5. tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik, või tema lähisugulane või – hõimlane;

6. muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane.

13. Punktis 12 märgitud juhtudel teeb volikogu liige avalduse enda mitteosalemise kohta päevakorrapunkti arutamisel ning otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

14. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastase seaduse nõudeid.

§ 18 Volikogu esimees ja aseesimees

1. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu poolt ja kehtestatud korras kuni neljaks aastaks.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

2. Vallavolikogu esimees:

2.1 korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2.2 kutsub kokku eestseisuse koosolekuid ning korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab eestseisuses läbiarutatud küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra.

2.3 esindab Kullamaa valda ja selle volikogu vastavalt volikogu käesolevale põhimäärusele;

2.4 kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele;

2.5 korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli.

2.6 täidab muid seadustega ja volikogu poolt talle pandud ülesandeid;

3. Volikogu esimehe volitused volikogu esimehena peatuvad ning tema asemel juhib volikogu tööd ning kirjutab alla volikogu õigusaktidele volikogu otsuse alusel aseesimees alljärgnevatel juhtudel:

3.1 volikogu esimehe haiguslehel viibimise ajal;

3.2 kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

3.3 volikogu esimehel esineb arutatava küsimuse suhtes huvide konflikt käesoleva põhimääruse

§ 17 p 12 mõttes;

3.4 volikogu esimehe kirjaliku avalduse alusel seoses tema tervisliku seisundi või muu olulise põhjusega kuni 3 kuuks.

4. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub vallasekretärile esitatud avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgnev tööpäev avalduse esitamisest.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 19 Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist.

2. Volikogu esimehe valimisi juhatab valla valimiskomisjoni esimees, volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees. Valimisi korraldab valla valimiskomisjon.

3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine:

3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek;

3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri;

3.3. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

3.4. volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal vallavolinikul üks hääl.

4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

4.1. häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise;

4.2. valimisbülletäänile märgitakse horisontaalritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale, kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kolm tühja ruutu, esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl, kolmandasse erapooletu hääl.

Märge ruutu tehakse risti moodustamisega.

4.3. hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed;

4.4. valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.

5. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati.

7. Kui ka kordushääletusel ei saa ükski kandidaatidest koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja uued valimised, kusjuures kandidaatidena võib üles seada kõiki volikogu liikmeid ( ka neid, kes osalesid kordushääletusel). Valimised kestavad seni, kuni volikogu esimees saab valitud.

8. Hääletamisest võivad osa võtta ka kandidaadid.

§ 20 Volikogu komisjonid

1. Volikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ja muude volikogu pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks moodustatakse volikogu alatised komisjonid. Volikogu võib moodustab ka tööks vajalikke ajutisi komisjone.

2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse- (määruse-) projektide ettevalmistamiseks ja vastuvõetud volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimiseks.

3. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, volikogu esimees, komisjonide liikmed, vallavalitsus ja vallavanem.

4. Komisjon võib volikogu istungil esitada motiveeritud taotluse õigusakti eelnõu võtmiseks komisjoni menetlusse. Taotluse rahuldamise korral lülitatakse eelnõu kõige varem volikogu järgmise korralise istungi päevakorda.

5. Komisjonide moodustamine ja nende koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjonide likvideerimine ja reorganiseerimine toimub volikogu poolt komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. Komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu poolt komisjoni esimehe esildise alusel.

6. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast.

7. Komisjoni töökorraldus:

7.1 Komisjoni töövorm on koosolek.

7.2 Komisjoni asjaajamiskeel on eesti keel.

7.3 Komisjoni esimesel koosolekul valib komisjon aseesimehe.

7.4 Komisjoni esindab ja tööd korraldab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

7.5 Komisjon kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku toimumisest teatatakse vähemalt

neli päeva ette.

7.6 Komisjon vormistab koosoleku päevakorras olnud küsimused otsustena. Komisjoni protokollid ja otsused on üldkättesaadavad niivõrd kuivõrd avalikustamine ei ole vastuolus seadusega.

7.7 Komisjon on pädev otsustama, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed, nende seas komisjoni esimees või aseesimees.

7.8 Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalenud komisjoni liikmete lihthäälteenamusega

7.9 Komisjoni koosolekud protokollitakse, koosoleku protokolli kantakse:

- koosoleku toimumise aeg ja koht;

- osavõtjate nimed;

- arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused;

- komisjoni liikmete eriarvamused;

- muud andmed, mida komisjon vajalikuks peab.

7.10 Komisjoni protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Komisjoni liige võib soovi korral protokollile kaasallkirja anda. Komisjoni protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

7.11 Komisjoni koosoleku protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

7.12 Protokollid asuvad vallavalitsuse kantseleis. Komisjon saadab protokolli või otsuste ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele 7 päeva jooksul protokolli koostamisest.

7.13 Üldjuhul vaatavad komisjonid käsitletavad küsimused läbi ja esitavad koosoleku protokolli vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt kaks päeva enne volikogu istungit.

7.14 Komisjoni liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku hääletamisele panemist komisjonis või volikogu istungil.

7.15 Käesolev põhimäärusega reglementeerimata töökorra otsustab komisjon iseseisvalt.

8. Volikogu liikmed võivad kuuluda igaüks mitte rohkem kui kahte alatisse komisjoni.

9. Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga ning need viiakse ellu volikogu määruste ja otsustega, samuti vallavalitsuse määruste ja korraldustega.

10. Komisjonil on õigus:

10.1 kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja sõltumatuid eksperte selleks vallaeelarves ettenähtud vahendite arvelt. Ekspertide kaasamine peab olema eelnevalt kooskõlastatud volikogu esimehega.

10.2 nõuda vallavalitsuse struktuuriüksustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.

11. Komisjoni asjaajamise tagab vallavalitsuse kantselei.

12. Volikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekutel hüvitatakse volikogu poolt sätestatud korras. Kui vallavalitsuse ametnikule tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool ametniku tööaega, hüvitatakse osalemine volikogu poolt sätestatud korras.

13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M, 21.04.2006 määrus nr 17M).

§ 21 Revisjonikomisjon

1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse- ja majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni.

2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla põhimääruses sätestatud korras:

3.1 vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

3.2 tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;

3.3 valla ametiasutuste ja munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalasutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust;

3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

3.5. vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

4. Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule.

5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

6. Revisjonikomisjon peab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 22 Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste üldsätted.

1. Komisjon kontrollib seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või vallavolikogu otsuse alusel.

2. Kontrollimist viivad läbi komisjoni liikmed , kaasates koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks võib komisjon moodustada oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige.

3. Koosseisuväliste ekspertide finantseerimine toimub volikogu eelarvest. Ekspertidega sõlmib töölepingu volikogu esimees revisjonikomisjoni esimehe ettepaneku alusel.

4. Komisjoni esimehe või töörühma juhi ülesandeks on kontrollülesande vormistamine, kontrollimise läbiviimine, kontrolli tulemuste vormistamine ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine.

5. Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava asutuse juhti ja esitab asutuse juhile allkirja vastu kontrollülesande koopia.

6. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud kontrollijale looma töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.

7. Kontrollimise läbiviimiseks võib volikogu kehtestada üksikasjalikuma korra.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M, 21.04.2006 määrus nr 17M).

§ 23 Volikogu eestseisus

1. Volikogu võib moodustada eestseisuse oma töö koordineerimiseks ja volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks. Sinna kuuluvad:

1.1 volikogu esimees;

1.2 volikogu aseesimees;

1.3 komisjonide esimehed;

1.4 fraktsioonide esimehed.

2. Eestseisuse töövormiks on koosolek, mida juhatab volikogu esimees või tema

äraolekul esimehe asetäitja.

3. Eestseisuse tööst võib nõuandva häälega osa võtta vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.

4. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele nõuandva iseloomuga.

5. Eestseisused on avalikud, kui eestseisus ei otsusta teisiti, ja nendest võivad osa võtta kõik volikogu liikmed.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 24 Volikogu fraktsioonid

1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib

registreeruda volikogu fraktsioonina.

2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele.

3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega.

4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel.

5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused.

Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda, informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest kirjalikult.

7. Fraktsioonil on õigus üles seada kandidaat volikogu poolt valitava ametikoha täitmiseks.

8. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks.

§ 25 Volikogu istung

1. Vallavolikogu täiskogu töövormiks on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu poolt kindlaksmääratud korras.

2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab volikogu istungit vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud esimees valituks.

3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Päevakorra projekt arutatakse läbi vallavolikogu eestseisuses (välja arvatud uue koosseisu esimese istungi päevakorra ja volikogu istungid kuni eestseisuse moodustamiseni) ning esitatakse vallavolikogule. Päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälte-enamusega.

4. Vallavolikogu arutab istungil päevakorda kinnitatud küsimusi, mille eelnõud on volikogu liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud.

5. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Volikogu koosseisu häälteenamus on nõutav seadusega ettenähtud juhtudel. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel.

5.1 poolthäälte enamus - poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu;

5.2 volikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab enam kui pool volikogu koosseisust;

5.3. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste küsimuste otsustamisel:

5.3.1. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

5.3.2. koormiste määramine.

5.3.3. vallavara valitsemise korra kehtestamine.

5.3.4. valla arengukava vastuvõtmine.

5.3.5. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine.

5.3.6. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

5.3.7. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks.

5.3.8. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine.

5.3.9. vallavanema valimine.

5.3.10. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

5.3.11. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine.

5.3.12. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine.

5.3.13. Riigikohtule taotluse esitamine tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

6. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

7. Volikogu liikmel on õigus hääletamistulemusi vaidlustada kohe samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone volikogu ei arvestata.

8. Volikogu tehnilist teenindamist korraldab vallakantselei.

9. Volikogu kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu liikmete ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

10. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata arutamisele tulevad küsimused Kutse peab olema volikogu liikmetele üle antud või teatavaks tehtud vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Kutsele lisatakse istungi päevakorda võetud õigusaktide eelnõud.

11.Volikogu esimees võib istungi kokku kutsuda ka muul ajal, juhul kui seda

vajalikuks peab või seda nõuab kirjaliku avalduse alusel vähemalt neli volikogu

liiget või vallavalitsus.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 26 Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamine

1. Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada:

1.1 vähemalt 1% hääleõiguslikest Kullamaa valla elanikest;

1.2 vallavolinikud;

1.3 komisjonid;

1.4 eestseisus;

1.5 fraktsioonid;

1.6 vallavalitsus;

1.7 vallavanem.

2. Üldjuhul võetakse õigusakti eelnõu volikogus arutusele 4 nädala jooksul arvates

selle esitamise päevast. Volikogu esimehel ei ole õigust talle esitatud õigusakti eelnõud arutlusele suunamata jätta.

3. Vallaelanike poolt esitatakse õigusakti eelnõu vallavalitsusele, millele lisatakse allkirjadega varustatud eelnõu esitajate nimekiri. Kui esitatud eelnõus käsitletav küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle 2 nädala jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Eelnõu esitajate esindajal on õigus osaleda eelnõu arutelul vallavalitsuses ning volikogus.

4. Muudel juhtudel tuleb eelnõud esitada volikogu esimehele. Eelnõu vormistamisel tuleb ära näidata selle esitaja, koostaja ning esitamise kuupäev.

5. Esitatud eelnõu suunamine komisjonidesse toimub eestseisuse koosolekul või volikogu istungil. Komisjonil on õigus nõuda eelnõu läbivaatamiseks vähemalt 3 tööpäeva.

6. Komisjoni poolt esitatav eelnõu saadetakse eestseisuse kaudu otse volikogu istungile.

7. Eelnõu esitajal on õigus teha volikogu esimehele ettepanek eelnõu päevakorda võtmise tähtaja suhtes.

8. Komisjon või vallavalitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku üle. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav ettevalmistusaeg.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 27 Volikogu päevakorraprojekti koostamine

1. Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja järelpärimistest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra .

2. Päevakorraprojektis peab olema näidatud volikogu määruse või otsuse eelnõu nimetus ja esitaja, samuti järelpärimise- küsimuse lühiiseloomustus, selle esitaja ning sellele vastaja. Iga ettekande juures peab olema näidatud, kes on selle esitaja.

§ 28 Volikogu istungi läbiviimine

1. Istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Kui volikogu esimees või aseesimees puudumise või enesetaandamise tõttu ei saa istungit juhatada, juhatab volikogu istungit vanim kohalolev vallavolinik. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Istung kuulutatakse kinniseks vastavalt seadusele. Istungi töökeel on eesti keel.

2. Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta.

3. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval. Protestide suhtes diskussiooni ja hääletamist ei toimu.

4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord. Seda tehakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele.

5. Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele teatavaks

vallavolinike, fraktsioonide, komisjonide, toimkondade ja eestseisuse avaldused.

Kui avaldus on enne volikogu istungi algust kirjalikult kõigile vallavolinikele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda.

6. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise neile otsustab istungi juhataja.”

7. Sõnavõtud on volikogu istungil ajaliselt piiratud: ettekanne ei tohi ületada 15 minutit, kaasettekanne 10 minutit, sõnavõtt 3 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda või katkestab sõnavõtu.

8. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühes päevakorrapunktis antakse ühele volinikule küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna kuni kaks korda. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele vallavalitsuse või komisjoni liikmele.

9. Sõnavõtusoovist annavad saadikud märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 29 Eelnõude lugemine

1. Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

2. Kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

3. Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu lihthäälteenamusega.

Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab selle esitaja või redaktsioonitoimkond koostama parandatud või täiendatud teksti.

4. Kui eelnõu on planeeritud panna või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda.

5. Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu ( va eelnõu, mis käsitleb Kullamaa valla põhimääruse muutmist) mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline vaheaeg.

6. Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib lihthäälteenamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõu ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.

§ 30 Eelnõude redigeerimine kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 31 Hääletamine

1. Küsimusi otsustatakse volikogus hääletamise teel. Hääletamise korraldab istungi juhataja.

2. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletusvormi muutmine otsustatakse poolthäälte enamusega.

3. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

4. Volikogu otsustused tehakse kohalviibivate volikogu liikmete poolthäälte enamusega, arvestades käesolevas reglemendis ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud erisätteid.

5. Läbirääkimiste lõpetamise järel paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon nõuda kuni 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks. Hääletamise eel on igal volikogu liikmel õigus nõuda kvoorumi kontrollimist. Kui kvoorum puudub, katkestatakse antud küsimuse arutamine.

6. Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab korraldada kordushääletuse, siis on kordushääletus nimeline.

7. Kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

8. Hääletamine isikuvalimistel on salajane.

§ 32 Vallavoliniku taandamine

1. Vallavolinik võib ennast taandada küsimuse arutamiselt erapooletuse tõttu, kui

arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase, hõimlase või teiste lähedaste isikute huve.

2. Enesetaandamise ettepaneku võib vallavolinikule teha ka volikogu või mingi osa sellest, kuid selle arvestamine on vallavoliniku südametunnistuse asi.

3. Enesetaandamisest teatab vallavolinik enne nimetatud päevakorrapunkti juurde asumist, selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale.

§ 33 Umbusaldusmenetlus volikogus

1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, või valitsuse liikmele. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavanema asendaja kuni uue vallavanema valimiseni.

5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

5. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse sama seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

9. Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M, 21.04.2006 määrus nr 17M).

§ 34 Volikogu õigusaktid

1. Volikogu võtab üldaktidena vastu määrusi ning üksikaktidena otsuseid.

Volikogusse arutamiseks esitatakse määrused ja otsused eelnõudena, mille menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusega kehtestatud nõuetest.

2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

2.1 volikogu liikmel;

2.2 volikogu komisjonil;

2.3 volikogu fraktsioonil;

2.4 vallavalitsusel;

2.5 vallavanemal;

2.6 vallaelanikel seaduses sätestatud korras .

3. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

4. Volikogu õigusaktide eelnõude arutamise ja vastuvõtmise kord määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega.

5. Volikogu määruste eelnõud avalikustatakse enne nende jõustumist vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogus ja kodulehel.

6. Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogus ja kodulehel, volikogu otsusel ka kohalikus ajalehes.

7. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele volikogu otsuse alusel ning jõustuvad avalikustamisest.

8. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

9. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.

10. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

11. Volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

12. Volikogu määruste ja otsuste originaalid ning istungite protokollid, samuti volikogu komisjonide koosolekute protokollide originaalid asuvad vallavalitsuse kantseleis ning on kättesaadavad alates 7. päevast istungi või koosoleku toimumisest.

13. Volikogu üldaktidest tehakse ärakirju taotleja avalduse alusel ning vallavalitsuse poolt kehtestatud kantseleiteenuse hinna tasumisel.

14. Volikogu istungi protokollid ning otsused on reeglina avalikud, ärakirja väljastamine on tasuline.

15. Volikogu ja komisjonide töö protokolle ja otsuseid, mis puudutavad diskreetseid isikuandmeid, kolmandatele isikutele ei tutvustata.

16. Volikogul ei ole õigus muuta ning tühistada vallavalitsuse määruseid ja korraldusi. Volikogu võib vallavalitsuse õigusakte vaidlustada seadusega ettenähtud korras.

§ 35 Volikogu töö avalikustamine

1. Volikogu istungid on reeglina avalikud. Volikogu istungi või selle osa võib kuulutada kinniseks, kui niisugune otsus on vastu võetud volikogu koosseisu häälteenamusega. Kinnise istungi ajal on saalis ainult volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, volikogu sekretär ja kutsutud isikud. Kinnist istungit ei protokollita, fikseeritakse ainult seal vastuvõetud otsused.

2. Volikogu istungitest ning eestseisuse ja komisjonide koosolekutest koostatakse protokollid, millele kirjutab alla istungi või koosoleku juhataja. Volikogu istungi protokollile lisatakse seal vastuvõetud määrused ja otsused.

3. Volikogu, eestseisuse ja komisjonide protokollid avalikustatakse vallakantselei kaudu.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M).

3. VALLAVALITSUS

§ 36 Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan

1. Kullamaa Vallavalitsus on vallavanema poolt moodustatav ja volikogu poolt kinnitatav kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kullamaa vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

2. Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja toetamise, oma otsuste täitmise kontrolli kaudu.

3. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud ülesanded lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nende täitmise eest.

4. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu.

§ 37 Vallavalitsuse struktuur, moodustamine, volituste aeg

1. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

2. Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavanema vastava esildise alusel avalikul hääletusel.

Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana.

3. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega alusel avalikul hääletamisel.

4. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast.

5. Vallavalitsuse üksiku liikme ametisse kinnitamise ja ametist vabastamise otsustab volikogu vallavanema või valitsuse liikme taotluse alusel.

6. Kehtetu (Kullamaa Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M)

7. Vallavalitsuse liikmete töö hüvitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 38 Vallavalitsuse pädevus

1. Vallavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seadustega, muude õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

2. Vallavalitsus:

2.1 valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;

2.2 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

2.3 lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on vallavolikogu delegeerinud vallavalitsusele;

2.4 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse.

2.5 juhib valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste tegevust, kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid.

3. Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

4. Vallavalistus annab volikogu nõudmisel aru oma tegevusest.

5. Vallavalitsuse ülesannete loetelu pole ammendav ning seaduste, lepingute ja volikogu volituste alusel on pidevalt täienev.

§ 39 Vallavanem

1. Vallavanem:

1.1 korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

1.2 esindab valda vastavalt seadusega, valla või põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

1.3 annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

1.4 kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

1.5 esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

1.6 esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

1.7 esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

1.8 esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

1.9 täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

4. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 39 ¹Vallavanem asendamine

1. Vallavanemat asendab puhkusel või teenistuslähetusel olemise või haigestumise ajal abivallavanem. Kui ka abivallavanem on ära, on asendajaks vallavanema poolt määratud üks valitsuse liikmetest.

2. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele Vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes”.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M).

§ 40 Vallavanema valimine

1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast vallavolikogu esimest istungit.

2. Seadusest tulenevalt valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

3. Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:

3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku;

3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri;

3.3. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

3.4. vallavanema valimisel on igal vallavolinikul üks hääl.

4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

4.1. häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise;

Märge ruutu tehakse risti moodustamisega.

4.3. hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed;

4.4. protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel.

5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati.

7. Kui valimistel osales vaid üks kandidaat, siis alustatakse uute valimistega vastavalt käesoleva põhimääruse § 38 sätestatud tingimustele. Valimised jätkuvad seni kuni vallavanem saab valitud.

8. Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavanema asendaja kuni uue vallavanema valimiseni.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M).

§ 41 Vallavalitsuse töökorraldus

1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Üldjuhtudel toimuvad istungid kaks korda kuus.

2. Vallavalitsuse istungid on kinnised.

3. Vallavalitsuse istungile esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad vallavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning vallavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse vastuvõtmist.

4. Ettepanekuid küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada vallavalitsuse liikmed, nõunikud, struktuuriüksuste juhid, vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid, volikogu liikmed.

5. Ettepanekud küsimuste päevakorda võtmiseks koos ettevalmistatud materjalidega esitatakse vallasekretärile.

6. Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste töö koordineerimiseks ja nendes toimuva ülevaate saamiseks ning vallavalitsuse istungil arutusele tulevate küsimuste kooskõlastamiseks toimuvad juhtkonna nõupidamised. Nõupidamistest võtavad osa vallavalitsuse liikmed, nõunikud, struktuuriüksuste juhid, vajadusel hallatavate asutuste juhid ning teised vallavalitsuse ametnikud.

7. Vallavalitsus võtab vallavalitsuse istungil üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Määrused ja korraldused jõustuvad seadustes ettenähtud korras .

8. Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallakantseleis, kodulehel ja valla raamatukogus, vallavalitsuse korraldusel ka kohalikus ajalehes. Vallavalitsuse istungite protokollide ning määruste ja korralduste originaalid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis alates 7. päevast istungi toimumisest.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 42 Materjalide esitamine vallavalitsuse istungile

1. Küsimuse lülitamiseks vallavalitsuse istungi päevakorda on küsimuse esitaja kohustatud esitama vallavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse projekti, mis on kooskõlastatud asjaosalistega ning vajadusel õiendi ja muud selgitavad või esitatud projekti vastuvõtmise vajadust põhjendavad materjalid.

2. Vallavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse projekti viseerivad.

2.1 koostaja;

2.2 asjaosalised, kellele projektis antakse ülesandeid või keda küsimus puudutab;

2.3 vallavalitsuse vastava ala struktuurüksuste juhid (ka vallavanem, abivallavanem ) vastavalt tööjaotusele;

2.4 vallasekretär

3. Küsimuse ettevalmistamiseks vallavalitsuse istungile võidakse kaasata vallavolikogu komisjone, erialaspetsialiste või moodustada ajutisi töökomisjone.

4. Vallavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse projekti koostamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse nõuetest ja täita alljärgnevaid nõudeid:

4.1 akti sõnastus peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning üheselt mõistetav;

4.2 akti pealkiri peab vastama akti sisule ning aktis peab sisalduma viide õigusaktile, mille alusel küsimus lahendatakse ning akti vastuvõtmise põhjendus;

4.3 probleemi lahendamiseks peab akt sisaldama konkreetseid ülesandeid, abinõusid ülesannete täitmiseks ning ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja akti täitmise eest vastutavaid isikuid, vajadusel ka viidet akti edasikaebamise võimalustele.

§ 43 Istungite läbiviimine ja protokollimine

1. Istungi avab ja vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või vallavanema määratud vallavalitsuse liige.

2. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

3. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. Istungi päevakorda võib täiendada vallavalitsuse liikmete nõusolekul .

4. Istungi käik protokollitakse. Istungit protokollib vallavalitsuse poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Istungil vastu võetud määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või abivallavanem, olenevalt sellest, kes istungit juhatas ning vallasekretär.

5. Istungil esitatud eelnõude parandusettepanekud vormistab küsimuse ettevalmistaja ning esitab vallasekretärile istungile järgneva tööpäeva jooksul. Vallasekretär kooskõlastab parandused istungit juhatanud vallavanema või abivallavanemaga.

6. Vallavalitsuse istungi nõuetekohane protokoll ning vastu võetud määrused ja korraldused vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit.

7. Vastu võetud õigusaktide seaduslikkuse ning õige sisulise vormistamise eest vastutab vallasekretär. Istungi protokolli ja vastu võetud normatiivaktide tähtaegse tehnilise vormistamise, registreerimise ning asjaosalistele väljastamise eest vastutab vallasekretär.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 44 Vallavalitsuse määrused , korraldused, protokollilised otsused ning nende täitmine

1. Vallavalitsuse määrus on õigustloov üldakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses vallavalitsuse istungil. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist valla kantseleis, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.

2. Vallavalitsuse korraldus on üksikakt , mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist vajavates üksik- või ajutise iseloomuga küsimustes. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtaega.

3. Vallavalitsuse protokolliline otsus ei ole õigustloov akt, see võetakse vastu järgmistes kollegiaalset otsustamist nõudvates küsimustes:

3.1 vallavolikogu määruse või otsuse projekti heakskiitmisel ja edasisaatmisel vastuvõtmiseks volikogus või esitatud projekti tagasikutsumiseks;

3.2 vallavalitsuse kompetentsi kuuluvas küsimuses põhimõttelise otsuse vastuvõtmisel, mis vajab täiendavat ettevalmistamist enne vallavalitsuse määruse või korralduse vastuvõtmist;

3.3 vallavalitsuse struktuurüksuste ja vallavalitsuse töötajatele ühekordsete ülesannete andmisel;

3.4 ärakuulatud informatsiooni teadmiseks võtmisel;

3.5 volikogu otsuse või määruse täitmise korraldamiseks;

3.6 muudes küsimustes.

4. Vallavalitsuse määrused, korraldused väljastatakse asjaosalistele 5 päeva jooksul peale protokolli vormistamist.

5. Vallavalitsuse õigustloova akti täitmist kontrollib õigusaktis märgitud isik, vastava valdkonna struktuurüksuse ametiisik või vallasekretär.

6. Kui vallavalitsuse istungile esitatud materjalide põhjal otsust vastu ei võeta ning määruste, korralduste või protokolliliste otsuste eelnõud vajavad täiendavat kontrollimist, tagastatakse materjalid täpsustavate või põhjendavate märkustega küsimuse ettevalmistajale.

7. Seadusega ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmise või tühistamise algatamise õigus ja kohustus on vallasekretäril. Vallasekretär esitab vastava kirjaliku taotluse koos põhjendatud arvamusega vallavalitsuse istungile seisukoha võtmiseks.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 45 Küsimuste esitamine vallavolikogule

1. Vallavolikogule arutamiseks esitatavad küsimused vormistatakse volikogu määruse või otsuse eelnõuna, mille heakskiitmise kohta võetakse vastu vallavalitsuse protokolliline otsus.

2. Volikogusse esitatavatele eelnõudele lisatakse vajalikud seletuskirjad, õiendid või muud küsimust selgitavad dokumendid.

§ 46 Asjaajamise üldpõhimõtted

1. Asjaajamise korraldamise aluseks Kullamaa Vallavalitsuses on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud asjaajamiskorra ühtsed alused ning asjaajamine peab tagama vallavalitsuse töö ja koostatavate dokumentide korrektsuse, dokumentide kättesaadavuse ja tähtaegse vastamise ning dokumentide säilimise.

2. Asjaajamist korraldab valla kantselei.

3. Asjaajamise korraldamise eest Kullamaa Vallavalitsuses vastutab vallasekretär. Asjaajamist vallavalitsuse kantseleis korraldab sekretär-asjaajaja, kes registreerib vallavalitsuse poolt vastuvõetud dokumendid, registreerib sissetulnud ja väljasaadetavad dokumendid, edestab dokumendid asjaosalistele, kontrollib dokumentide vormistamise õigsust ja lahendamise tähtaegsust.

4. Asjaajamise üksikasjaline korraldamine määratakse kindlaks Kullamaa Valla asutuste ühtse asjaajamiskorraga. Korras kehtestatud nõudeid on kohustatud täitma kõik Kullamaa Vallavalitsuse ja tema struktuurüksuste töötajad ja teenistujad ning hallatavad asutused. Vajadusel võivad hallatavad asutused kehtestada oma asjaajamiskorra, mis peab olema kooskõlas üldise korraga.

5. Asjaajamiskorraga tutvustab uut töötajat töölevõtmisel tema vahetu juht ning annab igapäevaseks kasutamiseks töötajale asjaajamiskorra koopia.

6. Kullamaa valla või vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse korraldusega määratud ametiisik.

7. Vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute projektid kooskõlastab vallavanem või vallasekretär.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 47 Vallavalitsuse komisjonid

1. Vallavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate üksikküsimuste lahendamiseks moodustada komisjone.

2. Komisjoni moodustamise korralduses tuleb ära näidata komisjoni ülesanded, koosseis

( sealhulgas komisjoni esimees), komisjoni finantseerimise allikad, komisjoni poolt töö teostamise tähtaeg ning komisjoni töö eest vastutav ametiisik.

3. Komisjonile materjalide üleandmine ning komisjonilt saadud materjalide vastuvõtmine toimub komisjoni esimehe ja vastutava ametiisiku poolt koostatud akti alusel.

4. Komisjoni ettepanekud on vallavalitsusele nõuandva tähtsusega.

V VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS

§ 48 Valla asutused, valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

1. Valla asutused on:

1.1 valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu

1.2 haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu- ja muud valla ametiasutuste poolt hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest.

2. Valla ametiasutus käesoleva põhimääruse mõistes on Kullamaa Vallavalitsus (asutuse, mitte omavalitsusorganina) ühes struktuuriüksustega (vallakantselei, raamatupidamise osakond, sotsiaalhoolekande osakond, kommunaalmajanduse osakond, maakorralduse osakond jne ).

3. Volikogu võib kohaliku omavalitsuse ees seisvate ülesannete täitmiseks asutada vallavalitsuse poolt hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ning mille üle vallavalitsus teostab seaduses ettenähtud teenistuslikku järelvalvet.

4. Hallatavad asutused ei ole ametiasutused ning nendes töötamine ei ole seotud avaliku teenistusega.

5. Hallatavate asutuste pädevus määratakse põhimäärusega, mille kinnitab volikogu, töökorralduse määrab kindlaks ja juhid kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepaneku alusel.

6. Valla asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 49 Valla avalik teenistus

1. Valla avalik teenistus on palgaline teenistus valla ametiasutustes volikogu poolt kehtestatud ametikohtadel, mida tähistatakse ametinimetustega.

2. Valla avaliku teenistuse korra kehtestab vallavolikogu lähtudes avalikku teenistust käsitlevatest seadustest.

3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.

4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud isikul.

Ametnik annab esmakordsel ametisse nimetamisel teda ametisse nimetavale isikule kirjaliku ametivande.

5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ette nähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel puudub alatine iseloom.

§ 50 Vallakantselei

1. Kantselei haldusalaks on vallavolikogu ja vallavalitsuse asjaajamine, vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamine, läbiviimine ja vastu võetud õigustloovate aktide avalikustamine, Kullamaa valla ja vallavalitsust puudutava teabe, välissuhtluse, vallavalitsuse infotehnoloogilise varustamise ja nõustamise ning õigusteeninduse korraldamine.

2. Vallakantselei õigused ja kohustused ning töökorraldus sätestatakse volikogu poolt kinnitatud põhimääruses.

3. Vallakantseleid juhib vallasekretär. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.

4. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21- aastase eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või kehtivas korras välja antud tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

5. Vallasekretär :

5.1 osaleb vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;

5.2 valmistab ette vallavalitsuse istungi päevakorra ja kooskõlastab istungile esitatavad materjalid;

5.3 võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest;

5.4 annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

5.5 korraldab kohaliku omavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

5.6 esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

5.7 hoiab valla vapipitsatit;

5.8 teostab seadusega lubatud notariaaltoiminguid;

5.9 täidab teisi seadusega või vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid

„5.10 registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.

5.11 vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest.”

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 51 Kohaliku omavalitsuse teenistujate teenistusalased õigused

1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:

1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega.

1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.

1.3. seoses umbusalduse avaldamisega.

2. Käesolevas paragrahvi punktis 1 ettenähtud hüvitist ei maksta kui vallavolikogu esimees, vallavanem, vallavalitsuse liige või ametnik :

4.1 vabastatakse ametist omal algatusel;(va vabastamine tervisliku seisundi tõttu)

4.2 valitakse vallavolikogu või vallavalitsuse volituste lõppemisel uuesti p. 1

märgitud ametisse uue volikogu poolt;

2.3 ametniku vabastamisel ametist umbusalduse tõttu, kui umbusalduse aluseks on avaliku teenistuse seaduses loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus või olulise kahju tekitamine,

2.4 jõustunud kohtuotsus kuriteo toimepanemise süüdistusega;

§ 52 Kullamaa valla esindamine

1. Kullamaa valla esindamise all mõistetakse Kullamaa valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

2. Kullamaa valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

3. Vallavolikogu esindab valda seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel ning suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Vallavolikogu esimees või tema asendaja esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.

4. Vallavalitsus esindab seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning vallavolikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. Samuti suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

5. Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

6. Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Kullamaa valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem või tema asendaja.

7. Kohtus esindavad Kullamaa valda ilma erivolitusteta vallasekretär ja vallavanem. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 53 Kodanike vastuvõtt

1. Vallavalitsuses ja tema osakondades toimub kodanike vastuvõtt vastavalt vallavanema poolt kehtestatud korrale. Vajadusel registreeritakse vastuvõtule soovijad eelnevalt sekretär-asjaajaja juures. Kui ametiisikul pole väljakuulutatud vastuvõtupäeval võimalik kodanikku vastu võtta, volitab ta selleks teise ametiisiku või määrab teise vastuvõtuaja.

2. Vastuvõtul esitatud kaebused, avaldused ja ettepanekud kuuluvad registreerimisele ning lahendatakse samadel alustel kirjalikult esitatud kaebuste ja avaldustega.

VI VALLA MAJANDAMINE

§ 54 Valla eelarve

1. Valla majandamise aluseks on valla eelarve

2. Valla eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:

2.1 maksud,

2.2 kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud,

2.3 materiaalse ja immateriaalse vara müük,

2.4 tulud varadelt,

2.5 toetused, sh välisabi;

2.6 muud tulud, sh trahvid.

3. Valla eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:

3.1 personalikulud;

3.2 majandamiskulud;

3.3 subsiidiumid ettevõtlusele;

3.4 sotsiaaltoetused,

3.5 eraldised mitteresidentidele,

3.6 eraldised muule valitsussektorile,

3.7 muud eraldised,

3.8 materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;

3.9 intressid ja kohustistasud,

3.10 muud kulud

4. Reservfondi moodustamiseks vähemalt 2 % ulatuses eelarve kuludest.

Reservfondi kasutamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

5. Eelarvestamine on kassapõhine

6.Valla eelarveaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

§ 55 Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine, vastuvõtmine ja jõustamine

1.Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja investeeringute kava. Eelarve koostamise, vastuvõtmise, kontrollimise ja täitmise korra võib kehtestada vallavolikogu.

2. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad vahendite kasutajad oma eelarveprojektid vallavalitsusele koos valla arengukava investeeringute kava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekuga.

3. Eelarvesse lülitatakse kõik finantseeringud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.

4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks.

5. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist.

6. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

7. Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

8. Kui volikogu kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest

( kui see polnud eelarveaasta alguseks vastu võetud) pole suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

9. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt volikogu määruste avalikustamise üldisele korrale.

10. Eelarves ettenähtud tulude ja kulude suurenemisel või vähenemisel või kulude ümberjaotamise vajadusel või finantseeringute tegemiseks, milleks ei olnud eelarves ettenähtud vahendeid või kui ettenähtud vahenditest ei piisa võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti.

11. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve vastuvõtmise korras.

12. Eelarve muutmise otsustab volikogu.

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 56 Eelarve täitmine

1. Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras.
2.Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle majandusaasta aruande koosseisus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 30. maiks. Audiitorile ja revisjonikomisjonile esitatakse aruanne vähemalt üks kuu enne volikogule esitamist.

3. Majandusaasta aruandesse kuuluvad seadusega kindlaksmääratud dokumendid ja aruanded, sealhulgas audiitori järeldusotsus.
4. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse.”

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 57 Valla majandustegevus

1. Valla majandustegevus on:

1.1 osalemine ettevõtluses ja äriühingutes;

1.2 tehingud vallavaraga;

1.3 ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;

1.4 fondide ja sihtkapitalide asutamine ja vahendite suunamine.

2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.

3. Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduse ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

4. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla või valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundus-ühingu liikmeks.

5. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt . Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

6. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab teenistuslikku järelvalvet vallavalitsus.

7. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus:
7.1 teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
7.2 peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
7.3 tunnistada akt kehtetuks.

8. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

§ 58 Valla kohalikud maksud ja koormised

1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab vallavolikogu kohalike maksude seaduse alusel enne eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega.

2. Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ning maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga.

3. Vallavolikogu võib kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

6. Kehtestatud koormiste täitmist kontrollitakse ülevaatuste korraldamise teel, selleks vallavalitsus:

6.1 töötab välja territooriumi korrastamise ülevaatuse teostamiseks küsimustiku ;

6.2 jaotab tööülesanded ning korraldab ülevaatuse ;

6 3 vaatab läbi ja analüüsib esitatud andmeid teostatud ülevaatuse kohta;

6.4 töötab välja ja rakendab krundi ja maaomanikele ergutus- või karistusmeetmed;

7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse.

9. Koormis ei või olla lepingu objektiks.

§ 59 Vallavara

1.Vallavara on Kullamaa valla kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara ning varalised õigused ja kohustused.

2. Vallavara valitsejateks ja kasutajateks on vallavolikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse ametiasutused ja vallavalitsuse ametiasutuste hallatavad asutused.

3. Seaduse ja volikogu poolt kehtestatud korra alusel võivad vallavara kasutada ka muud isikud.

4. Vallavara valitsejad ja kasutajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning vastutavad vallavara säilimise eest.

5. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab volikogu.

5. Vallavara kasutatakse:

5.1 avalikuks otstarbeks;

5.2 valla valitsemiseks;

5.3 tulu saamiseks.

7. Tulu saamiseks võib kasutada vallavara, mis ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks.

8. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute töötamise tulemusena, kuulub vallale kui õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

9. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras ning see on käesoleva põhimääruse lahutamatuks lisaks.

§ 60 Lepingute sõlmimine valla üldiseks haldamiseks ja vallavara valitsemiseks.

1.Valla üldist haldamist puudutavates küsimustes ning riiklike ülesannete täitmisest tulenevaid lepinguid sõlmib vallavanem Kullamaa valla nimel.

2. Vallavalitsuse ametiasutuste, struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhid sõlmivad asutuse, struktuuriüksuse või hallatava asutusse pädevusse antud küsimustes lepinguid , mis on ette nähtud nende põhimäärusega.

3. Volikogu esimees sõlmib lepinguid seadusega ettenähtud küsimustes või volikogu sellekohase otsuse alusel.

VII VALLA ARENGU PLANEERIMINE

§ 61 Valla arengukava

1.Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

2. Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

3. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on või kavandatakse pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema vastavas osas kavandatud selleks perioodiks.

4. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja Kullamaa valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

5. Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava Kullamaa valla veebilehel.

6. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi Kullamaa valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

7. Arengukava on aluseks:
- vallaeelarve koostamisele;
- investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
- laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.“

(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)

§ 62 Valla planeerimistegevus

1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Kullamaa valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

2. Planeerimisel ja ehitustegevuses kohalike olude arvestamine, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmine, vallasiseste ülesannete jaotus ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamine määratakse kindlaks vallavolikogu poolt kehtestatud valla ehitusmäärusega.

§ 63 Valla üld- ja detailplaneering

1. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta.

2 Üldplaneeringu eesmärgiks on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringu koostamiseks ning teiste seadusest tulenevate ülesannete lahendamine.

3. Üldplaneeringu koostamise aluseks on reeglina valla arengukava. Arengukava muutmisel ja täiendamisel vaadatakse üle ka valla üldplaneering.

4. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta.

5. Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine vastavalt seadusandlusega kehtestatud tingimustele.

§ 64 Valla ehitustegevus

1. Vallaehitus on:

1.1 ehitise püstitamine;

1.2 olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel;

1.3 ehitise rekonstrueerimine piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande-ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise teel;

1.4 ehitise tehnoloogiline muutmine;

1.5 ehitise lammutamine.

2. Vallaehituse aluseks on valla üld- ja detailplaneeringud. Vallaehitust reguleeritakse seadustega, muude riiklike, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.

§ 65 Keskkonnakaitse

1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine.

2. Kullamaa valla arenguprioriteediks on säästva arengu elluviimine, mis tagatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt vastu võetud õigusaktidega:

2.1 keskkonnakaitse nõuete järgimiseks;

2.2 keskkonnareostuse vältimiseks;

2.3 elukeskkonda parandavate ja säästvate abinõude rakendamiseks.

VIII VÄLISSUHTED

§ 66 Valla välissuhete korraldamise alused

1. Kullamaa valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki.

2. Kullamaa valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused Kullamaa vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest.

3. Kullamaa vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd.

4. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise otsustab vallavolikogu.

IX VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 67 Kullamaa valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu.

2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks siis, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päevast.