Kullamaalt on säilinud vanim eestikeelne üleskirjutus. Selleks on Kullamaa vakuraamatu lõpus leiduvad kolm palvet: Pater noster (Meie Isa), Credo (Usutunnistus) ja Ave Maria (Maarja tervitus) aastast 1525.

Meie päevini on kirikus säilinud mitmed esemed XVII sajandist. Nii pärineb kantsel aastast 1626. Kantsli all seisab praegu vana kirikukassa, milline kannab aastaarvu 1639. Kassa on tulekindel, sest ta on väljaraiutud ühest dolomiidipangast. Kassa on olnud varustatud nelja lukuga, milliseid sai avada ainult kindlas järjekorras. Nii pidi siis koguduse raha juurde pääsemiseks kohal olema neli meest oma võtmetega.

Suure kunstilise väärtusega on epitaaf (1681) ja ristpalk (1682) õpetaja Heinrich Gösekeni mälestuseks. Mõlemad on ühe ja sama meistri töö, keda kunstiajaloos tuntakse Kullamaa meistri nime all. Epitaafil on kujutatud risti all seismas ühelpool õp. Göseken koos oma kahe pojaga ja teiselpool tema abikaasa koos kolme tütrega. Kõigil on käed kokkupandud palveks. Ristpalgil on kujutatud Jeesuse risti all seismas ühelpool tema ema Maarja ja teiselpool noorim jüngritest Johannes. Kiri risti tagaküljel ütleb järgmist: ' Aastal 1682 on kõrgeauline väga lugupeetud ja õpetatud härra Heinrich Göseken, Kullamaa õpetaja, Läänemaa praost ja Tallinna Kuningliku Konsistooriumi assessor, seda Jumala auks, kiriku iluks ja endale kiriklikuks mälestuseks lasknud valmistada ja püstitada.'

Heinrich Göseken on Kullamaa kogudust teeninud õpetajatest tuntuim. Ta sündis 1612.aastal Hannoveris. Õppis teoloogiat Rostocki ülikoolis aastail 1631 - 1634. Seejärel töötas koduõpetajana Rootsis ning täiendas end Königsbergi ülikoolis, kust 1637.a. siirdus Tallinna. 1638 - 1641 töötas õpetajana Harju-Risti ja Harju-Madise kogudustes. 1641 aastal asus ta õpetajana tööle Kullamaa kogudusse, kus töötas oma surmani 04.12.1681. aastal. H.Gösekeni tähtsaimaks tööks kogudusetöö kõrval tuleb pidada põhjaeestimurdelist käsiraamatut 'Manuductio ad Linquam Oesthonicam' ('Juhatus eesti keele õppimiseks') aastast 1660. Selle teose juurde kuulus üle 9000 märksõna sisaldav saksa-eesti sõnastik, mis on enamasti varustatud ladina vastetega. Veel töötas H. Göseken selle heaks, et maarahvas võiks Piiblit lugeda oma emakeeles. Kahjuks ei jõudnud see töö lugejateni, kuid hilisemad piiblitõlkijad on ilmselt kasutanud ka tema poolt tehtut.

Kullamaa kogudust teeninud õpetajatest tuleks veel nimetada Heinrich Gutsleffi, kelle poolt tõlgituna ilmus 1715.a. põhjaeestimurdeline Uus Testament.
Veel leidub Kullamaa kirikus 9 vana hauaplaati, milliste täpset vanust ja kuuluvust peale kahe on raske kindlaks teha nende suure kulumise tõttu. Üks paremini säilinud hauaplaat on kiriku ümberehituse ajal tõstetud tornialuse ruumi seinale ja see kuulus Maydell`ite suguvõsale. Hauaplaat aga, mille kirjad on suhteliselt hästi säilinud, kannab endaga algusest peale salapära. Praegu asub see plaat kantsli ees, algne hauakoht keset kirikut on kaetud puitplaadiga. Selle all puhkas Würtembergi printsessi Augusta Carolina Friederica Luisa põrm, kes salapärastel asjaoludel 16.sept. 1788.a. (sünd.03.12.1764.a.). Koluvere lossis suri ja maeti ilma igasuguse kirikliku talituseta Kullamaa kirikusse. Säilinud pärimused on kirevad ja kohati õige vastuolulised. Ilmselt jääbki see rohkem kui 200 aastatagune sündmus meie jaoks saladuseks.

Nagu algul öeldud, sai kirikuhoone aastal 1868 juurde praeguse altariruumi ja muutus sellega piltlikult öelda neljavõlviliseks. Järgmisel 1869. aastal valmis kellatorn (kõrgus 46,1 m ). Koos uue altariruumi ehitamisega ehitati ka uus altar. Altari valmistas kohalik küla puusepp. Altarimaal, mis kujutab ristilöödud Kristust, on Carl Walteri töö aastast 1860. Nii ei ole meie kirikus vanast altarist midagi säilinud.

Väärtuslik on Kullamaa kiriku orel, milline on 1854. aastal ehitatud Carl Tantoni poolt. Orel on ühe manuaali, pedaali ja 12 registriga, ehitatud tugeva ja töökindlana. Orel sai põhjaliku remondi 1998.a. Christian Scheffler Orgelwerkstatt´i poolt. Orel on mehhaanilise traktuuriga. Kullamaa orelil on oma nooruspäevil palju mänginud helilooja Rudolf Tobias, kelle isa oli 30 aastat Kullamaa koguduse köster. Kullamaa orelil on R. Tobias viimistlenud mitmeid oma varasemaid helitöid. 1992.a. juunis jõudis R. Tobiase põrm Berliinist tagasi kodumaale puhkama oma vanemate kõrvale Kullamaa kalmistul.

Kirikut ümbritsevas surnuaias on säilinud rõngasrist aastast 1621, milline kannab huvitavat pealkirja: SITTA KODT MATZ. Rahvapärimus teab kõnelda, et Mats oli suurt kasvu mees, kes käis alati ringi suure kotiga, kuhu korjas teelt kõik hobusepabulad, väetas sellega põldu ja kasvatas nii vägevat rukist. Kindel on see, et Mats oli rikas mees, sest ta kinkis kirikule kroonlühtri. Omapärane kiri tema ristil on aga rannarootsi murdes ja tähendab umbes sama kui meie kirjutame ristile: 'Siin puhkab Jumala rahus...'

02.11.2000. sai endale Kullamaa kalmistul viimase puhkepaiga tuntud Eesti näitleja Aare Laanemets.

Kullamaa kogudus on Lääne praostkonna suurim kogudus. Territoriaalselt ulatub koguduse ala kirikust ca 15-20 km kaugusele. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval ja kirikupühadel.

Eesti Evangeelne Luterlik kirik